võin vist väita, et minu sel aastal esmaavastatud paikade topis troonib berliin. sest ta on... teistsugune, omanäoline, oma äratuntava vibe'iga. relaxed & alternative. kindlasti on osa sellest "alternatiivsusest" (nagu ka ida-saksa ajaloost, olgu kohe lisatud) juba muutunud turundus- ja imagovõtteks à la teletorni kaunistamine fake-graffitiga, samas kui "päris" alternatiivkultuurikeskusi ja skvotte kimbutavad linnavõimud berliinis samamoodi nagu mujalgi. aga no nii keskeltläbi võttes pole kõik klantsilt läikima löödud ja tundub, nagu aktsepteeritaks varmamalt meinstriimist kõrvalekaldumist.
mulle meeldis, kuidas berliini arhitektuuris on kombineeritud vana ja uus. intrigeeris see, kuidas linnapildis säilitatakse ja eksponeeritakse ajaloolist. vaatamata sellele, et valdavalt pole tegu eriti meeldivate mälestustega. võib ju küsida, kuidas sellisesse minevikusümbolite nähtaval hoidmisse suhtuvad kohalikud. aga ma siiski mõtlesin, et eestis võiks sarnast praktikat rohkem olla. ja mitte ainult turistide pärast, vaid ka meie enda kollektiivse mälu huvides.
aga ikkagi ka turistide pärast. kui aus olla, siis muuseumi minek on ikka juba extra effort. mulle meeldis, et berliinis sai mõndagi teada pelgalt linnas jalutades igasugu infotahvlite jmt näol. sel aastal ilmselt rohkemgi kui muidu. alexanderplatzil oli super vabaõhunäitus 89. aasta sündmustest kogu eelnenu ja ida-euroopa kontekstis. ja monumente, kui üldse, eelistan ma ka berliinis silma jäänud abstraktses stiilis. ei mingeid sõdureid ja tilulilu, vaid nt iga kinnisvaraarendaja unistuste maalapp keset kesklinna, kaetud eri kõrguses betoonplokkidega (holokausti monument). või lakooniline klaasluuk bebelplatzil, millest avaneb vaade maaalusesse tühjade raamaturiiulitega ruumi (natside raamatupõletamise mälestusmärk).
PS ja no muidugi meeldis mulle see, et berliinis saab öösel peolt koju metrooga sõita :)
rohkem fotosid
No comments:
Post a Comment